Duhnong ki longïing ba treikam sorkar Grade-III, IV, kiba jia sniew bok, ïap shiteng por

Bym shimkhia bad ym kheiñ snep ka sorkar MDA

0

T.Tyrsa

Nongstoiñ, Rymphang 5: Ïa ka scheme ban ai kam bujli (Compassionate Ground) ïa kiba haïing jong ki nongtrei sorkar ha ki kyrdang (grade) III bad IV kiba ïap shiteng por, la ithuh naduh ka 11 tarik Nohprah 1984 bad la sdang pyntreikam naduh ki snem 1996 ter ter. La niew ïa katei ka scheme kum ka Welfare Measures scheme ban weng ïa ki jingeh (Hardship) jong ki longïing nongtrei kam sorkar kiba jïa sniew bok, haba ïap shiteng por, bad kiba haïing kim don kamai ne jingmih ei ei, hynrei ba shu shaniah lut (depended) na u ne kata ka nong treikam sorkar ba la khlad.
Hynrei ïa katei ka scheme Compassionate ground, la pynduh noh (Abolished) ha u snem 2007-08 ha ka revision jong ka Fourth Meghalaya Pay Commission. Katei ka jia ha ka por ka sorkar MUA jong u Dr Mukul Sangma. Ka Meghalaya pay Commission (MPC), ka dei ka Commission ba ju thaw shi sien haman ka 10 snem, ban khmih bniah halor ki jingbit jingbiang jong ki nongtrei sorkar ban kyntiew tulop, TA/DA bad kiwei kiwei, katkum ka jingïaid ka por bad ka ïoh ka kot jong ki bad ban maitphang ruh halor ki mat ki lynti treikam (Rules & Procedures) kiba ki nongtrei sorkar, kin bud ryntih katkum ki jingmynjur (Recommended) jong ka Commission ka State.
Hadien ka jingkut noh jong ka jingpyntreikam (Implementation) ïa ka Recommendations jong ka 4th MPC, kata hadien ka 9 snem tam, ha ka 1 tarik Nailar 2016, la thaw (Constituted) ïa ka Fifth Meghalaya Pay Commission, ba la khlieh da u Bezzely (IAS) kum u Chair person. Katei ka Team (Commission) ka la pynlut por bad pisa, wat ban leit jngoh ha man la ki Commission jong kiwei pat ki State hapoh India, ban pynbit pynbiang ïa la ka jong ka report na ka bynta ka jylla. Kane ka la shim por ban pyndep haduh u Risaw jong u snem 2017.
Tang mar ïa pyndep ban submit katei ka Commission ïa ka Report sha ka sorkar Jylla, u Dr Mukul Sangma kum u Chief Minister, u la pyn sngewbha ïa ki nongtrei sorkar da kaba ai tulop thymmai, ha u bnai Nohprah 2017 (Christmas gift), baroh ki Nongtrei sorkar ki dang kynmaw ïa kito ki por ïa mad tulop thymmai, ka Fifth pay revision.
Ka jingleh bniah katei ka Commission, ym tang ban wad jingtip na kiwei ki state ka Ri India hynrei la pan ruh ïa ki jingmynjur (Views & comments), khamtam na ki Services Association jong ka Jylla. Halor ki jingailad ka Commission, bun bah ki service Association kiba thoh ban kyrpad ïa ka Commission, ban pynkhie im biang ïa katei ka scheme, halor ki nongrim ba ha kitei ki 10 snem ba la leit ki don shibun ki longïing kiba la shah ktah na ka jingpynduh noh ïa katei ka scheme. Khamtam eh ïa kito kiba haïing (Survivals) ba treikam sorkar marwei bad khlad noh tang shiteng por, kin duh ja bad sangeh pule.
Ka Fifth Meghalaya Pay Commission, hadien ba la bishar bniah bha halor kitei ki jingthoh kyrpad ki service Association, ka la sngew dei ban pynkhie im biang (revived) ïa katei ka scheme, bad ha ka sla 188 of Report of the Fifth MPC para- 8.5.4, ka ong, “After careful consideration of all aspect, the Commission recommends that, in exceptional cases, where it is found that the Spouse or a dependant of the deceased government employee is not gainfully employed, as duly certified by the Deputy commissioner, suitable employment may be provided by the government to one member of the deceased employee’s dependant(s), preferably a female dependant, keeping in view the social cultural traditions and practice of the Khasi, Jaiñtia and Garo population of the state”.
Katkum katei ka Report ka Commission, la tikna ba la pynkhie im biang naduh 2017 ïa katei ka scheme. Hynrei naduh ba la shimti noh da ka Sorkar MDA ba la ïalam da ka party NPP, ïa katei ka scheme ym shym la kwah ban pyntreikam katkum ka Recommendation jong ka Commission, kumba leh ka sorkar Congress mynshuwa. Te kum ban pynshai katto katne shaphang ki lynti treikam jong ka sorkar la ha kino kino ki jylla ka Ri India, baroh kin hap ban bud ryntih ïa ka jingïalam lynti ka Commission kiba la thung hi, khamtam ban pynskhem ïa ki rule ki aiñ ha ki kam sorkar.
Te namar ka jingbym burom ne ñiewkor ka sorkar MDA ïa katei ka scheme, ka la ktah shisha ïa kito kiba ngat ha kum kine ki jingjia sniewbok. Ka long kaei kaei ka jingduh nong kaba khraw ïa kiba shah jia kum kita ki apot, namar ym don lad da kumwei pat ban weng ïa kum kita ki jingeh jong kita ki longïing. Laei kaba jia ki long kin hap mih leit bylla sngi bad ki khun kin hap sangeh wat ha ki jingpule.
Shuh shuh ki jingbym don procedure kane ka sorkar MDA, ka la paw shai ha kine ki san snem ba la leit, namar, shibun bah ki kynrum ki kynram, ki jingbym pynbeit ïa ki kot ki sla jong ki nongtrei sorkar ki bym shym la biang satia ha ki rukom thungkam naduh ba sdang kumta, shibun bah ki bym ïoh pension ynda la kut noh ka service ha kine ki sngi.
Ngi tip bad ïohi haduh mynta ba kiba bun ki shu trei Contract bad Officiating ha man la ki Office khamtam ha West Khasi Hills. Kine ki sah hi kumto da ki bun bun snem bad kine kim poi shaei ynda la kut ka samoi treikam. Ha ki service Rules la batei shai ba ka Contract kan kut noh tang 11 bnai bad Officiating basis ka long tang 3-6 bnai. Namar ki jingbym kheiñ snep ne bym ithuh ïa ki kam jong ki barit baria ha ki Office sorkar, ka wanrah ïa ki kynrum ki kynram bad ki jingkthang mynsiem ïa kito kiba hap ha kane ka apot.
Ngi shait ïoh sngew haman ba kren u CM Conrad sangma ba u kam ba Jylla Meghalaya ha kine ki sngi ba u ong, “Meghalaya is amongst the top ten State in India”. Kitei ki kyntien ki dei tang ban ïalam bakla ïa ka jylla, katba kitei ki kam hapoh ki dang sah rynjaiñ ki kynrum ki kynram. Kitei ki khubor ki long khamtam ïa kito kiba treikam sorkar barit, ban husiar bha, ban lait na ki jingeh hadien.

Leave A Reply

Your email address will not be published.